Kuigi ükski omavalitsus ei plaani mastaapsemaid uuendusi kui Tallinna plaan sulgeda üks gümnaasium ja kaks põhikooli, jääb kokkuvõttes 1. septembrist Eestis tegutsema 12 kooli vähem kui seni.

Vändra gümnaasium avab järgmisel õppeaastal gümnaasiumiastmes sotsiaalteaduse õppesuuna, mis on Eestis ainulaadne ettevõtmine.

Tallinna Ülikool andis täna, 8. märtsil Tallinna Heleni Koolile üle 13 nägemispuudega lastele mõeldud puuteraamatut, mille autoriteks on ülikooli tööõpetuse osakonna erialade esmakursuslased.

Pärnu linnavalitsus vähendas munitsipaalharidusasutuste tegevuskulusid ja sel aastal on õpilaskoha maksumus linna üldhariduse päevakoolides senisest 24 protsendi võrra väiksem.

Haanja vallavoli­kogu andis heakskiidu vallakeskusse uue lasteaia püstitamiseks. Lasteaed peaks olema valmis mudilasi vastu võtma septembris.

Vene õppekeelega koole ühendav Õpilasesinduste Assamblee esitas valitsusele resolutsiooni, milles pööratakse tähelepanu venekeelsete koolide õppe kvaliteedile ja konkurentsivõimele. Assamblee suurkogul õpilaste ettepanekuid kommenteerinud haridus- ja teadusminister tõdes, et riigil ja õpilasesindajatel on sarnane nägemus Eesti kooli tulevikust:

Nõva sulgemisohus põhikool loodab sügisel jätkata lasteaia–põhikoolina ja laiendada ka õpilaskodu.

Vene õppekeelega koole ühendava Õpilasesinduste Assamblee ettepanekuid kommenteerides tõdes haridus- ja teadusminister, et riigil ja õpilasesindajatel on Eesti kooli tulevikust sarnane nägemus, ning lubas nende ettepanekuid kindlasti arvestada.

Pärnu linna koolide 5.-7. klasside “Nuputa” võistlusele kogunes sedavõrd palju häid peastarvutajaid, et žürii andis välja ühtekokku 15 esikohta.

Kuigi tehnikasporti viljeleva Pärnu tehnika- ja tööõpetusmaja ning rohelise mõtteviisiga Pärnu loodusmaja liitmine üheks huvikooliks võib tunduda üllatav, suhtuvad koolide direktorid toimuvasse sõbralikult. Aga ühinemisel on kiirustamise pitser.

Eesti südames asuva Suure-Jaani lasteaed Sipsik asub väikelinna kohta tohutu suure hoone ühes tiivas, jagades maja linna­valitsuse, raamatukogu ja hamba­arsti ruumidega. Pole just palju lasteaedu, mis paikneksid taasiseseisvumisajal ehitatud majas – hoone sai valmis 1997. aastal.

Eesti pedagoogikateadus on jäänud väheste asjaarmastajate pärusmaaks. Siit ka puudujäägid uues õppekavas, mis ei arvesta tänapäeva vajadustega.

Sakalas käib tuline mõttevahetus selle üle, kas Viljandile on põhikoolita gümnaasiumi vaja, ja kui on, siis kus ta peaks asuma. Pakutud on Valuoja ajaloolist maja, millele tuleks teha mahukas juurdeehitis.

Ega sõit masu pärast seisma jää. Kooliekskursioone tehakse ikka, ehkki need pole enam nii kauged ja kallid kui veel mõni aasta tagasi.

Taas on käes koolide sulgemise ja liitmise-lahutamise aeg. Pealinnas sünnib sügisel suur kool Õismäel, kaovad väike Sõle põhikool ja venekeelne Pelguranna põhikool. Enamik koole on muudatusteks valmis.

„Jälgin kasvava murega, kuidas tahe kaasajastada Eesti kooli­võrku ja hariduse sisu on sumbumas poliitilistesse vastuoludesse ja huvigruppide vastasseisu,” ütles president Toomas Hendrik Ilves vabariigi aastapäevakõnes. Kommenteerivad haridusliidrid.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas allkirjastas täna määruse, millega kinnitati nende koolide nimekiri, kes saavad käesoleva õppeaasta II poolaastal riiklikku õpilaskodutoetust. Kokku eraldatakse kooli pidajatele toetusteks 10 261 350 krooni.

Kavandatava reformiga ärahirmutatud omavalitsused koole ise sulgema ei kipu.

Märtsis ootab enamik Tartu koolidest avaldusi lapsevanematelt, kelle lapsed sügisel nende kooli esimesse klassi tulla tahavad.

Pärnu maakonna koolide võistkonnad võtsid mõõtu “Nuputa” võistlusel, selgusid parimad peastarvutajadki.