Koolieelse lasteasutuse õpetaja

Koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseis on kehtestatud haridusministri 6. detsembri 1999.a määrusega nr 58
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13170173

§ 22. Pedagoogid (koolieelse lasteasutuse seadus)
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13197929

1. Käesoleva seaduse raames käsitletakse pedagoogidena juhatajat, tema asetäitjat õppe- ja kasvatusalal, õpetajaid ning eripedagooge.
2. Õpetajate ning eripedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldataks atesteerimine.

Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded kehtestatud 26. augusti 2002. a haridusministri määrusega nr. 65
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13082084
§ 18. Koolieelse lasteasutuse õpetaja kvalifikatsiooninõuded

1. eelkoolipedagoogika alane kõrg- või keskeriharidus või
2. muu pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus ja läbitud 160- tunnine eelkoolipedagoogika kursus või
3. muu kõrg- või keskeriharidus ja läbitud 320- tunnine eelkoolipedagoogika kursus

§ 19. Erilasteaia, koolieelse lasteasutuse erirühma ja sobitusrühma õpetaja kvalifikatsiooninõuded on järgmised:

1. eripedagoogika alane kõrgharidus või
2. muu pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus ja läbitud 320- tunnine eripedagoogika kursus.

Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord kehtestatud 2. oktoobril 2002. a haridusministri määrusega nr 69.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13089589
Atesteerimise eesmärk on toetada pedagoogide arengut ja karjäärivõimalusi, hinnates perioodiliselt pedagoogi enese- ja välishindamise kaudu tema töö tulemuslikkust ja vastavust ametijärgule esitatavatele nõuetele.

Õpetajakoolituse raamnõuded on kehtestanud Vabariigi Valitsus 22. 11. 2000. a määrusega nr 381.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12866316
§ 9. Õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht
(3) Koolieelse lasteasutuse õpetaja õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht on 120 ainepunkti.
(4) …eripedagoogi õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht on 200 ainepunkti.



Täiskasvanute koolituse seadus
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13197371

Õpetaja Kutsestandard
www.kutsekoda.ee
Kutsestandardi kasutusala on järgmine:

• töötajate kvalifikatsiooninõuete määratlemine;
• õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine;
• eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine;
• rahvusvaheliste kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks.

Kutsekirjeldus
Mõistet õpetaja kasutatakse kutsekirjelduses koolieelse lasteasutuse õpetaja, klassiõpetaja, aineõpetaja (põhikooli ja gümnaasiumi aineõpetaja ja kutseõppeasutuse üldhariduslike õppeainete õpetaja) ja eripedagoogi tähenduses.

Õpetaja on rahvusliku identiteedi kandja ja ühiskonna vaimsuse kujundaja, kelle põhitegevused on õppeprotsessi planeerimine ja juhtimine; õppija juhendamine, tema arengu ja motivatsiooni toetamine; õppeprotsessi analüüsimine ja hindamine ning tagasisiside andmine õppijale, tema vanematele/hooldajale; õppija kaasamine õppesisu ja eesmärkide kavandamisse; õppija toetamine õpi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel.

Õpetaja valdab õppesisu (ainet) ja oskab valida sobiva tegutsemismudeli sõltuvalt õpigrupi tasemest ja õpiolukorrast.

Õpetaja oskab toimida töökollektiivi ja töörühma liikmena ja on suuteline osalema õppeasutuse arengu- ja õppekavade väljatöötamises ning hariduselu edendamises nii õppeasutuses kui ka väljaspool seda.

Õpetaja oskab juhendada lastevanemaid ja teha nendega koostööd, suunates neid lähtuvalt õppija vajadusest kasutama tugisüsteeme ja spetsialistide abi.

Õpetaja järgib üldinimlikke eetilisi põhimõtteid ja austab õppija individuaalsust ning inimväärikust. Õpetajaks olemine eeldab vastutustunnet õppijate arengu ja õpikeskkonna turvalisuse eest. Õpetaja vastutab oma tegevuse seaduslikkuse eest.
Õpetaja kutsealane areng koosneb esmaõppest, kutseaastast ja elukestvast täiendusõppest. Esmaõppes omandatakse õpetajatööks vajalikud põhiteadmised ja oskused. Kutseaasta toetab algaja õpetaja kohanemist haridusasutuse kui organisatsiooniga, selle vältel arendatakse edasi esmaõppes omandatud kutseoskusi. Õpetaja hindab oma vastavust kutsestandardis püsitatud nõuetele ja arendab end kutsealaselt pidevalt.